Projekteerimise ülesanne oli töökeskkonna kliima parandamine paberitootmisliinil kasutatava auru jääksoojuse baasil.
Lahenduseks ventilatsioon, tööstusliku regeneratiivse soojustagastusega Energent ventilatsiooniagregaadiga (kasutegur 80-90%), ehk paberimassi töötlemisel tekkinud soojus ja aur taaskasutati ventilatsiooni sissepuhke soojendamiseks.
1865. aastal sai paberiveskist paberivabrik, kuhu saabus sel ajaperioodil kokku neli paberimasinat. Üks nendest töötab ümberehitatuna tänase päevani. Hoone kuulub riiklikult kaitstud kultuurimälestiste hulka.
